Kolm teed, tolmust ja kitsast, jooksid küla keskel kokku. … Üks tee viis Narva maanteele, teine Peipsi alla, kolmas kaheksa kilomeetri kaugusele alevisse. Viimane tee oli küla jaoks kõige tähtsam. Inimestel oli alati rohkem asja alevisse kui Narva või Peipsi kaldale.
… Suur ohvriterikas sõda möödus külast õnnelikult, talle kurja tegemata. Sõjakoleduste kuulmisest aga ei hoidnud inimesi ka kauged vahemaad. Kusagil tapeti, põletati ja hävitati. Maailmaga oli midagi korrast ära, naised ei julgenud enam lapsi sünnitada. Noored mehed võeti külast sõtta. Kui sõda mööda sai, tulid mõned elu ja tervisega tagasi. Naised julgesid jälle tuua ilmale ilusaid tugevaid lapsi. Põllud vajasid mehi, mehed vajasid ükskord naisi ja nii kujunes lapse sünd rõõmsaks sündmuseks.
190 lk.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.