Selle raamatu eessõnas räägib Peeter Urm nukrusest.
Niisugusest nukrusest, mille põhjuseks on häving inimese sees või tema ümber. Ja milles rõõmu päikeselaigud on otsekui kaotatud paradiisi mälestus.
Taolise nukruse võivad ellu tuua valusad sündmused nagu haigus, surm, sassis suhted, õnnetused…
Samas on need kõik ka omamoodi lakmuspaberiks, mis aitab mõista elu ja inimeseks olemise tõelist väärtust. Aeg võib neelata elusid ja muuta riigikorda, kuid ta ei muuda inimeste sügavamat loomust.
Käesoleva raamatu kaante vahel olevad teosed Peeter Urmi mõnekümne aasta vanusest loomingust on sellele väitele ilmekaks tõestuseks.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.