«Õelate lamp» annab melanhoolse lõppakordi Hendrik Susi ja tema perekonna tegemistele Palanumäe talus. Aeg ja ruum on olulised. Läbi ärkamis- ja venestusaja, Esimese maailmasõja ja Vabadussõja, vabariigi tõusu ja majandusliku languse on jõutud Teise maailmasõjani, ruum liigub Tsirgusilma ja Tallinna vahet, teeb koos Lembituga kaasa ka sõjatee Saksa sõdurimundris. Lembit saabki jutustaja silmadeks väljaspool Palanumäed. Talu enese kitsastes oludes saab peamiseks nägijaks ja kuuljaks Hendriku ja Helmi poeg Hind. Hendrikust, kord kärsitust noormehest, on saanud talu ja poegade pärast muretsev jonnakas, vahel isegi kiuslik vanamees. Kuid ikka loodab ta maale, teeb tööd oma talus, sest teisiti ei ole võimalik. Teisiti ta ei oskagi…
Lihtinimeste lootused ja hirmud, kumu ja tõelus, mis Teise maailmasõja aegset Eestit valitsesid, on suurepäraselt edasi antud Mats Traadi Palanumäe-lugusid lõpetavas romaanis «Õelate lamp».
Mats Traadi jõgiromaan «Minge üles mägedele» on jõudnud lõpuni, viimase, 12. jaoni – «Õelate lamp» –, mis ilmus esmatrükis, koguteose 4. köitena.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.