Objektiivselt on «Elu aseaine» arenguromaan, lugu sellest, kuidas seltskonnasüütu ning uje noormees töötab tagajärjekalt, kuni kõrvalised ahvatlused veavad libedale ning teevad vaimu lõdvaks. Andekast noorukist kujuneb hasartmängija, laenunorija, oleskleja, elust möödaelav parasiit. Toimekas, loov elu kängub elu aseaineks. Soovi korral võib romaani lugeda didaktilise teosena, mida erapooletult nentiv autor küll pole taotlenud. Teos veenab enam olustikulise kujutusega, vähem psühholoogiliselt: langusele olulised murdekohad jäävad sügavama põhjenduseta.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.