«Tahan ettevõtjaks hakata,» ütles Juku julgelt. «Kapsakasvatuse alal.»…
Uksel seisis kontori pea, direktor ise. Vanal ajal oli direktor olnud kohaliku kolhoosi esimees. Selles ametis oli ta kaotanud naerutuju ega olnud seda enam tagasi saanudki.
«Kui suurel siis noormees tahab alustada?» küsis direktor tõsiselt. «Kui mitme kapsapeaga võime arvestada?»
Juku jäi mõtlema. Ta oskas kümneni lugeda, kuid kümme tundus justkui palju olevat.
«Viie kapsapeaga,» ütles Juku. Jah, viis oli paras arv. Juku ise oli viis aastat vana. Ja oma otsuse kinnitamiseks tõstis Juku parema käe ja ajas sõrmed harali. Sõrmi oli ka viis.
«Kui viis, siis viis,» nõustus tõsine mees ja käskis lepingublanketi välja otsida.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.