Kikassaare parvest üle algas teine, hoopis eriline maailm. Paremal Ahja jõe suures käärus laius Jõmmsoo lagendik oma üksikute harvade soosaartega, taamal sinkja metsaribaga viiratud. Teisel pool, kuni Emajõe suudmeni, jätkus veelgi madalam, veelgi lagedam Suursoo, kaetud ainult kohati põlvepikkuse viletsa marukasevõserikuga. Kuski kaugemal, peidetuina madalate rabapervede ja kõrkjate varjus, lamasid igiliikumatud Kalli, Leegu ja Soitse järverebendused, looklesid põhjatud Peravalla mädajõed oma lugematute umbekasvanud harude ja salalikkude koolmetega. Veelgi kaugemal, kuski keset tümasood, öeldi peituvat paigast paika rändav Umbjärv, mis maa-aluste jõgede kaudu Peipsiga ühendatud. Kõige selle taga sinendas ääretu veelagamik – Peipsi.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.