Eesti kirjanduse aastapreemia asutati 19. veebruaril 1970. aastal Eesti NSV Kirjanike Liidu ja Kirjastuskomitee ettepanekul Eesti NSV Ministrite nõukogu poolt esialgse nimetusega „Eesti NSV kirjanduse aastapreemia”.
1972. aastast kandis preemia kirjanik Juhan Smuuli nime.
1990. aastate algul anti preemia välja Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia nime all. Mõned aastad (1993, 1994) traditsioon katkes, kuid alates 1995. aastast antakse preemiaid välja järjepidevalt Eesti Kultuurkapitali poolt Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all.
Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis: ilukirjanduslik proosa, luule, näitekirjandus, laste- ja noorsookirjandus. Aastate jooksul on lisandunud ka ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, vabaauhind, artiklipreemia, esseistika, venekeelse kirjanduse auhind. Preemiad on rahalised.
- 2015 Paavo Matsin “Gogoli disko“
- 2014 Jan Kaus “Ma olen elus” ja “Tallinna kaart“
- 2013 Andrus Kivirähk “Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust“
- 2012 Rein Raud “Rekonstruktsioon“
- 2011 Olle Lauli “Kodutus“
- 2010 Maarja Kangro „Ahvid ja solidaarsus”
- 2009 Kalev Kesküla “Elu sumedusest”
- 2008 Mari Saat “Lasnamäe lunastaja“
- 2007 Ene Mihkelson “Katkuhaud“
- 2006 Mats Traat “Naised ja pojad“
- 2004 Rein Raud “Hector ja Bernard”
- 2003 Nikolai Baturin “Kentaur“
- 2002 Jüri Ehlvest “Hobune eikusagilt“
- 2001 Mehis Heinsaar “Härra Pauli kroonikad”
- 2000 Andrus Kivirähk ”Rehepapp”
- 1999 Jaan Kaplinski “Silm” ; Mari Saat “Sinikõrguste tuultes“
- 1998 Olev Remsu “Haapsalu tragöödia I“; Kaur Kender“Iseseisvuspäev“
- 1997 Toomas Vint “Lõppematu maastik“
- 1996 Jüri Ehlvest “Krutsiaania“
- 1995 Emil Tode (Tõnu Õnnepalu) “Piiririik“
- 1993 Toomas Raudam „Tarzani seiklused Tallinnas”
- 1992 Mari Saat „Võlu ja vaim”
- 1989 Arvo Valton „Rännak giidi saatel”
- 1988 Valmar Adams „Esta astub ellu”
- 1987 Aira Kaal „Seitse tõtt ja seitse valet”
- 1986 Viivi Luik „Seitsmes rahukevad”
- 1985 Herman Sergo „Näkimadalad” 1.-3.
- 1984 Jaan Kross „Professor Martensi ärasõit”
- 1983 Jaak Jõerüüt „Raisakullid”
- 1982 Rein Saluri „Kala metsas”, „Uksed lahti, uksed kinni”
- 1981 Jüri Tuulik „Külatraagik”
- 1980 Mati Unt „Sügisball”
- 1979 Jaan Kross „Keisri hull”
- 1978 Villem Gross „Vaikimise motiivid”
- 1977 Väino Ilus „Kohe pärast lapsepõlve”
- 1976 Paul Kuusberg „Vihmapiisad”
- 1975 Ülo Tuulik „Sõja jalus”
- 1974 Paul Kuusberg „Üks öö”
- 1973 Jaan Kross „Kolme katku vahel” I-II
- 1972 Paul Kuusberg „Vabaduse puiestee”, „Naeratus”
- 1971 Aimee Beekman „Väntorel”
- 1970 Erni Krusten „Okupatsioon“