Aarand Roos on võtnud ette oma elukogemuse nagu ajalehe. Ta on lähtunud oma tugevast nägemismeelest ja mälust nagu trükisest lõiganud välja pildilisad segamini joonistatud sarjadega naljapiltidest. Noid lõigendeid on ta korraldanud oma tuju kohaselt ja kinnitanud, kui fantaasiale antud vaba voli, läbipaistvale alusele, või kui küsimuses jõle nali, siis jämedale pakkimispaberile.
Ei ole vähimatki kahtlust, et Aarand Roos oma «Lehmatapjaga» on meile kinkinud esimese eesti pop-romaani.
Ivar Grünthal
Oma põhiolemuselt on «Lehmatapja» pesuehtne kriminulli paroodia – täpsuse mõttes võiks vahest öelda – paroodia teises astmes (vähemalt) – paroodia paroodia.
Arvo Mägi, Teataja
Noor autor on üllatavalt iseseisev, ebakonventsionaalne ja vaimukas. Tõepoolest: Aarand Roosi esmikteos on talle kui kirjanikule parimaks reklaamiks.
Helmi Eller
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.