Kaks linnalast kannatavad omalaadse tõve käes: Kairiin ei talu lärmi, Teodor aga vaikust. Teodorile on vaja õnnelikuks eluks mürtsmuusikat ja liiklusmüra, Kairiini häirib isegi sumisev kärbes.
Tundlike kõrvade pärast sõidutataksegi tüdruk maale, vanatädi Liisbeti hoole alla. Seal hakkavad temaga rääkima koer Nässu ja õue peal mängida armastav lambatall. Ühel päeval satub maale ka Teodor. See on soe lugu kuulamisest ja kuulmisest, milles on sõnum nii väikestele kui suurtele.
Raamat oli väga armas ja lastesõbralik. Samuti käsitles see hästi tänapäeva probleeme. Ühest küljest seda, et inimesed ei oska kuulda ja kuulata. Teisest küljest seda, et üha enam inimesi on muutunud linnasaginas ärevamaks ja ei pööra enam nii palju tähelepanu maaelule ja selle naudingutele.