“Vastu hommikut läks siin kuulsas mulgi parunite paradiisis nii külmaks, et magamisest ei tulnud midagi välja. Elsale tundus, et tal kipuvad isegi hambad lõgisema. Päikesetõusu eel ei pidanud ta enam vastu. Pisut kohmakalt, jalad ees, ronis ta telgist välja ja lentsis lõkke äärde. Oli alles hämar; madalal karedal rohul sätendas kaste, merelt puhus hooti külma tuult. Astudes tõstis ta jalgu kure kombel kõrgele, et kingi võimalikult vähe märjaks teha…”
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.