Romaani peategelase pihtimused keskenduvad tema suhetele naistega juba alates poisikesepõlvest. Ideaalijanune tung tõelise suhte järele mehe ja naise vahel sunnib teda vahetama partnereid ning kogema erinevaid ühekssaamise müsteeriume juhusuhetest kuni armuhulluseni. Leidmata siiski ideaalset monogaamilist suhet, tuleb tal lõpuks leppida polügaamse rolliga oma üheteistkümnest pruudist koosnevas haaremis.
Rein Tootma (s. 1957) ei kuulu ühtegi kirjanduslikku põlvkonda, rühmitusse ega isegi mõttekaaslaste tsunfti, olles sellisena meie kirjandusmaastikul üksilnade hunt, keda ennast ning kelle loomingut on raske määratleda. Mees ajab sihikindlalt mingit oma asja, mis on samavõrd nii üks ja seesama kui kogu aeg intensiivses muutumises. Ikka ja jälle sunnib see metafüüsiline «oma asi» teda kirjandus- ja filmikriitiku töö kõrvalt ka ilukirjanikuna üles astuma. Vaatamata vahedale, kohati jõhkralegi tegelikkusekujutlusele on autor siiski paadunud romantik.
Vabandust, kommenteerimiseks pead sisse logima.